Anestiosoloogia

Täna toimus meil õppepäev Tartu Maarjamõisa Kliinikumis. Õppejõud oli Jaan Sütt. Rääkisime anestiosoloogia tähtsusest. Maarjamõisas on 6 osakonda, kus on anestiosoloogiat vaja ning kus on ööpäevaringne arsti valve.

Maarjamõisas töötab u 300 anestiosoloogi ning 24 residenti. Inglismaal peab spetsialiseeruma ligi 7-8 aastat, et saada anestesioloogiks. Kahte tüüpi narkoosi on olemas: regionaal ja terve keha oma. Esimene aine, mida kasutati inimeste peal, et nad narkoosi saada oli naerugaas (N2O), mis avastati 1844. aastal. Selle avastas Horace Wells. Loengus käsitlesime veel seda, et kui suur on risk, et inimene on teadvusel narkoosi ajal. Need numbrid olid väga väikesed (1:10000). Tänapäeva tehnoloogia ning suurepärased arstid on sellise riski viinud peaaegu nulli.

Saime käia II intensiivravi osakonnas. II osakonnas oli 10 voodit ning meile räägiti lähemalt, kuidas intensiivraviosakond töötab. Intensiivraviosakond sündis Tartus 1958. aastal, kui puhkes polüomüeliidi epideemia (lastehalvatus). Seda haigust põdes ligi 1000 inimest.

Foto: Minna-Maria Lass

Samuti tutvustati meile EMO telgitaguseid, mis oli minu arvates selle õppepäeva kõige põnevam osa. Meile rääkis doktor Jalas. Saime teada täpse teekonna, kui patsient tuuakse kiirabiga haiglasse ning mida hakatakse temaga edasi tegema. Tavaliselt on EMO´s 60-80 patsienti, kõige rohkem on olnud umbes 200 patsienti. Doktor Jalas rõhutas, et temale see töö meeldib, sest siin pole rutiini ning sa ei tea, millise haigusega patsient järgmisena tuleb. Tööd on väga palju ning vahetused on pikad ja väsitavad, aga pärast vahetust on suurepärane tunne, kui tead, et oled aidanud raskes seisus olnud patsiente. Meile näidati ka kiirabi autosid ning saime tutvuda nende sees oleva varustusega.

Mulle väga meeldis see õppepäev, sest me nägime kliinikumi telgitaguseid, mis olid väga huvitavad. Kindalasti suurendas see minu motivatsiooni pingutama rohkem, et ma saaksin ka tulevikus tegeleda sellega, mida ma tahan.

Pediaatria

Õppepäev toimus lastekliinikus ning õppejõud oli meil doktor Heili Varendi. Õppepäeva vältel rääkisime me ainult klassiruumis, sest gripi ohu tõttu ei lastud meid maja peale kõndima. Teine õppejõud doktor Noormets pidi ka meile rääkima lastehaigustest, aga ta ei jõudnud üldse kohalegi.

Peamiselt käsitlesime me teemasid, mis on seotud sünnitamisega ning millised haigused võivad tekkida sellel perioodil. Huvitav fakt: 2015. aastal sündis maailmas iga 4,3 sekundi tagant üks laps. Kõige väiksem enneaegne vastsündinu kaalus alla 0,5 kg, ta jäi elama. Kaelkirjaku vastsündinu kaalub 48 kg ning ta on võimeline jooma 30 sekundi jooksul 4 liitrit piima (rasvasisaldusega 16%). Rääkisime sellest, milline tähtsus on rinnapiimal vastsündinule. Rinnapiim on kui valuvaigisti vastsündinule ning see sisaldab tüvirakke. Kui keegi tahab osta rinnapiima, siis liitri hind jääb u 120 euro kanti.

Sain teada, et lapsi, kellel oli kilpnäärme alatalitlus kutsuti idiootideks (mitte väga kaua tagasi). Ajaline ehk neonatus maturns (ladina keeles) on vastsündinu, kes on sündinud 37-41 nädalal.

Sain teada kaks uut mõistet. Postnataalne on sünnijärgne ning prenataalne on sünnieelne. Hapnikunälgus on asfüksia, sellist mõistet ei teadnud ma enne. Doktor Heili Varendi rääkis põnevalt, aga ma oleksin tahtnud kuulata ka doktor Noormetsa.