Radioloogia

Õppepäev toimus kliinikumis ning õppejõud oli doktor Martin Reim. Käsitlesime loengus radioloogia ajalugu ning seda, millised võimalused on tänapäeval, et läbi viia erinevaid protseduure, mida vajatakse.

Foto: Minna-Maria Lass

Doktor Reim rääkis meile, kuidas on arenenud radioloogia. 1895. aastal avastati röntgenikiired, mis on kudesi kahjustava toimega (silmalääts on üks tundlikumaid selle suhtes), aga uuringutest on rohkem kasu kui kahju. Radioloogias kasutatakse ultraheli, rõntgenit, magnetresonantstomograafiat, kompuutertomograafiat. Käisime erinevates ruumides, kus me nägime, millised need aparaadid päriselus välja näevad ning samuti saime näha mõnda protseduuri, mida tehti samal ajal, kui me vaatasime neid aparaate. Saime selga proovida erinevaid veste ning "kaelakaitset", mis kaitsevad rõntgenit tehes röntgenikiirte eest. Need kaalusid päris palju ning kui sa peaksid läbi viima protseduuri, kus sul peab olema selline kaitsevarustus seljas, siis see nõuab väga head füüsilist vormi.

Foto: Minna-Maria Lass

Õppejõud Reim tegi kahe vabatahtliku peal läbi ka ultraheli protseduurid. Ühel ta vaatas kõhu piirkonda ning teisel kaela piirkonda. Samal ajal rääkis, millele tuleks tähelepanu pöörata ning mis asjad on tähtsamad, mida peab iga protseduuri käigus kontrollima. Ta mainis, et 20. sajandil oli kompuutertomograafia aparaat väike ning inimestel tekkis klaustrofoobia. Aga tänapäeval on ka juba tehtud loomadele kompuutertomografia ning isegi hobustele saad seda protseduuri teha. Röntgeni aparaadid on muutunud väga moodsaks ning patsiendil on väga mugav olla, sest ta ise ei pea liigutama, vaid tema jaoks pannakse paika nii laud, kus ta lamab kui ka masinaga "sõidetakse" sinna kuhu on vaja.

Foto: Minna-Maria Lass

Enne seda õppepäeva ei teadnud ma eriti, mis tähtsus on radioloogial, aga peale seda loengut laienes minu silmaring märgatavalt ning ma hakkasin hindama seda, et radioloogia on väga tähtis meditsiinis ning uuringutes, mida on vaja patsientide peal läbi viia.

Meditsiinigeneetika

Õppepäev toimus Biomeedikumis ning õppejõud olid Ele Prans ja Gea Kõks. Terve õppepäeva vältel tegime me ühte laboratoorset tööd, mis oli suhteliselt pikk (u 100 min) ning see tundus alguses raske, aga tegelikult polnudki see nii jube.

Foto: Minna-Maria Lass

Alguses moodustasime neljaliikmelised grupid ning meile jagati kätte tööjuhend. Praktilise töö eesmärgiks oli eemaldada koeproovist RNA TRIzol. Õnneks protokoll oli lihstasti lahti seletatud ning ma sain sellest väga hästi aru. Pidime inkubeerima suhteliselt palju, mis oli natuke igav, sest samal ajal ei olnud meil midagi teha. See praktiline töö nõudis vahepeal ka täpsust, sest meil oli vaja pipetiga eraldada sadet, mis oli päris raskesti teostatav, aga meie rühm sai sellega suurepäraselt hakkama.

Foto: Minna-Maria Lass

 Sain esmakordselt kasutada Vortexit. See on segaja ning see töötab, kui sa surud mingi anuma sinna peale või paned nupust tööle, siis see hakkab seda segama/väristama.

Foto: Minna-Maria Lass

See õppepäev oli omamoodi huvitav ning ma sain väikese aimduse, mida tähendavad tõelised laboripraksid. Meie rühmal õnnestus eraldad koeproovist RNA suhteliselt hästi ning me tulemused olid üllatavalt head.

Farmakoloogia

Õppepäev toimus Biomeedikumis ning õppejõud olid doktor Katrin Põld ja doktor Malle Kuum. Õppepäev koosnes ainult loengutest ning me käsitlesime teemasid, mis puudutasid farmakoloogiat.

Doktor Malle Kuum rääkis meile farmakoloogia (ehk teadus raviainetest) ajaloost. Sain teada, et farmakon on ravim, mis on manustatud õiges koguses. Kui inimene võtab seda liiga suures koguses, siis hakkab see mõjuma inimorganismile kui mürgina. Farmakoloogia ülesanded on haigusi ennetada ja neid ravida, ravimite toksilisuse selgitamine elanikkonnale nende kaitseks. Farmakoloogia ei tegele haiguste ravimisega, ravimite valmistamisega (farmaatsia on ravimite valmistamine), ning ravimite müümisega (sellega tegelevad ravimifirmad). Sain teada huvitavaid fakte: esimesed kirjalikud teated ravimite kohta ulatuvad 5-6 tuhande aasta taha, Ebersi papüürusel oli 800 retsepti ja 80 ravimtaime kirjeldused.

Doktor Katrin Põld rääkis meile peamiselt ravimitest ja nende kasutamisest. Ravim/raviaine on igasugune keemiline või bioloogiline aine, mis organismi viiduna muudab selle talitlust. Ravim ei ole toidulisandid, loodustooted ja meditsiiniseadmed. Retseptiravimite reklaam on lubatud ainult arstidele. Raviainete liigid: looduslikud ravimid, poolsünteetilised ravimid (heroiin e diatsetüülmorfiin), sünteetilised ravimid ja bioloogilised ravimid. Prekliiniline uuring on raviaine esmane testimine. Samuti arutasime, kas ravimite müük tanklates on mõistlik või mitte. Peale pikka arutelu jõudsime järeldusele, et tanklates ei tohiks müüa ravimeid, sest siis kaoks ära igasugune kontroll ravimite ostmise üle (kes neid ostavad). Doktor Põld andis meile ka samal teemal artikli, mille me lugesime läbi.

Õppepäev oli silmaringi laiendav ning nüüd ma tunnen ennast kindlamalt ravimite võtmisel ning nendega tegelemisel. Sain teada, et Tartu on eksperimentaalse farmakoloogia sünnikoht. 1847. aastal asutas prof Rudolf Buchheim enda kulul laboratooriumi ning Oswald Schmiedeberg oli tänapäevase farmakoloogia rajaja, ta asutas esimese farmakoloogia alase teadusajakirja.