Loeng toimus 22. mail psühhiaatriakliinikus. Õppepäeva esimese pooles rääkisid Mirjam Pirn ja Helen Voogla meile vaimsest tervisest. Põhilised teemad olid ärevushäired, depressioon, söömishäired (nt anoreksia), suitsiid ning me rääkisime, kuidas selliseid haiguseid ennetada ning märgata. Õppepäeva teises loengus rääkis psühhiaater Innar Tõru meile psüühikahäiretest ning me vaatasime filmi "Hullumeelsus", kus me analüüsisme erinevaid inimesi, kes näitlesid filmis.
Depressioon on Eestis väga tõsine haigus, mida põeb ligikaudu 75000 inimest ehk 5,6% elanikkonnast. Enesetappude arv on Eestis suurem kui liiklusõnnetustes hukkunuid. Sain teada uue nipi, kuidas ennast rahustada ärevas olukorras. Enda ümbruses pead leidma: 5 asja, mida näed, 4 asja, mida saad puudutada, 3 asja, mida kuuled, 2 asja, mida haistad, 1 asi, mida saad maitsta. Kui inimene on haige (nt ärevushäired) ning sa tahad teda aidata, siis sa pead pakkuma tuge ja teda kuulama, olema kannatlik, pead julgustama professionaalset abi otsima ning ära sunni inimest ärevust tekitavasse olukorda. Söömishäirete juures käsitlesime põhiliselt kahte haigust: buliimia ja anoreksia. Sain teada internetilehekülje, kus saab abi vaimsete haiguste korral (Peaasi.ee). Samuti näidati meile Maslowi püramiidi ning see seletati meile lahti. Loengu lõpus rääkis üks õppejõududest meile enda kogemusest, kui ta oli depressioonis ning kuidas ta võitles sellega. Peale mitut aastat, kui ta oli haige, sai ta terveks tänu erinevatele ravivõtetele.
Õppepäeva teises loengus vaatasime me Innar Tõruga filmi "Hullumeelsus". Filmi tegevus toimus psühhiaatrikliinikus, kus olid erinevad haiged. Patsiente küsitleti, sest nende seas oli Inglise spioon, teda taheti kinni võtta. Vaatasime kolme lõiku, kus küsitleti kolme erinevat haiget ning peale ühe stseeni vaatamist tekkis meil arutelu Tõruga, et mis oli patsiendil viga. Peale filmi vaatamist rääkisime psüühikahäiretest. Sain teada kaks uut mõistet: psüühiliste haiguste fenomenoloogia, mis on käsitlus psüühiliste haiguste avaldumiskujudest, psühhiaatriline nosoloogia, mis on psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas.
Mulle meeldis see õppepäev, sest see laiendas minu silmaringi ning ma sain teada paar huvitavat fakti vaimsetest haigustest. Eriti meeldis see osa, kus me pidime analüüsima erinevaid patsiente (filmis) ning sellele järgnenud arutelu oli huvitav. Samuti omandasin teadmisi, kuidas käituda patsientidega, kellel on vaimsed haigused.
teisipäev, 22. mai 2018
teisipäev, 17. aprill 2018
Radioloogia
Õppepäev toimus kliinikumis ning õppejõud oli doktor Martin Reim. Käsitlesime loengus radioloogia ajalugu ning seda, millised võimalused on tänapäeval, et läbi viia erinevaid protseduure, mida vajatakse.
Doktor Reim rääkis meile, kuidas on arenenud radioloogia. 1895. aastal avastati röntgenikiired, mis on kudesi kahjustava toimega (silmalääts on üks tundlikumaid selle suhtes), aga uuringutest on rohkem kasu kui kahju. Radioloogias kasutatakse ultraheli, rõntgenit, magnetresonantstomograafiat, kompuutertomograafiat. Käisime erinevates ruumides, kus me nägime, millised need aparaadid päriselus välja näevad ning samuti saime näha mõnda protseduuri, mida tehti samal ajal, kui me vaatasime neid aparaate. Saime selga proovida erinevaid veste ning "kaelakaitset", mis kaitsevad rõntgenit tehes röntgenikiirte eest. Need kaalusid päris palju ning kui sa peaksid läbi viima protseduuri, kus sul peab olema selline kaitsevarustus seljas, siis see nõuab väga head füüsilist vormi.
Õppejõud Reim tegi kahe vabatahtliku peal läbi ka ultraheli protseduurid. Ühel ta vaatas kõhu piirkonda ning teisel kaela piirkonda. Samal ajal rääkis, millele tuleks tähelepanu pöörata ning mis asjad on tähtsamad, mida peab iga protseduuri käigus kontrollima. Ta mainis, et 20. sajandil oli kompuutertomograafia aparaat väike ning inimestel tekkis klaustrofoobia. Aga tänapäeval on ka juba tehtud loomadele kompuutertomografia ning isegi hobustele saad seda protseduuri teha. Röntgeni aparaadid on muutunud väga moodsaks ning patsiendil on väga mugav olla, sest ta ise ei pea liigutama, vaid tema jaoks pannakse paika nii laud, kus ta lamab kui ka masinaga "sõidetakse" sinna kuhu on vaja.
Enne seda õppepäeva ei teadnud ma eriti, mis tähtsus on radioloogial, aga peale seda loengut laienes minu silmaring märgatavalt ning ma hakkasin hindama seda, et radioloogia on väga tähtis meditsiinis ning uuringutes, mida on vaja patsientide peal läbi viia.
 |
| Foto: Minna-Maria Lass |
Doktor Reim rääkis meile, kuidas on arenenud radioloogia. 1895. aastal avastati röntgenikiired, mis on kudesi kahjustava toimega (silmalääts on üks tundlikumaid selle suhtes), aga uuringutest on rohkem kasu kui kahju. Radioloogias kasutatakse ultraheli, rõntgenit, magnetresonantstomograafiat, kompuutertomograafiat. Käisime erinevates ruumides, kus me nägime, millised need aparaadid päriselus välja näevad ning samuti saime näha mõnda protseduuri, mida tehti samal ajal, kui me vaatasime neid aparaate. Saime selga proovida erinevaid veste ning "kaelakaitset", mis kaitsevad rõntgenit tehes röntgenikiirte eest. Need kaalusid päris palju ning kui sa peaksid läbi viima protseduuri, kus sul peab olema selline kaitsevarustus seljas, siis see nõuab väga head füüsilist vormi.
 |
| Foto: Minna-Maria Lass |
Õppejõud Reim tegi kahe vabatahtliku peal läbi ka ultraheli protseduurid. Ühel ta vaatas kõhu piirkonda ning teisel kaela piirkonda. Samal ajal rääkis, millele tuleks tähelepanu pöörata ning mis asjad on tähtsamad, mida peab iga protseduuri käigus kontrollima. Ta mainis, et 20. sajandil oli kompuutertomograafia aparaat väike ning inimestel tekkis klaustrofoobia. Aga tänapäeval on ka juba tehtud loomadele kompuutertomografia ning isegi hobustele saad seda protseduuri teha. Röntgeni aparaadid on muutunud väga moodsaks ning patsiendil on väga mugav olla, sest ta ise ei pea liigutama, vaid tema jaoks pannakse paika nii laud, kus ta lamab kui ka masinaga "sõidetakse" sinna kuhu on vaja.
 |
| Foto: Minna-Maria Lass |
Enne seda õppepäeva ei teadnud ma eriti, mis tähtsus on radioloogial, aga peale seda loengut laienes minu silmaring märgatavalt ning ma hakkasin hindama seda, et radioloogia on väga tähtis meditsiinis ning uuringutes, mida on vaja patsientide peal läbi viia.
teisipäev, 10. aprill 2018
Meditsiinigeneetika
Õppepäev toimus Biomeedikumis ning õppejõud olid Ele Prans ja Gea Kõks. Terve õppepäeva vältel tegime me ühte laboratoorset tööd, mis oli suhteliselt pikk (u 100 min) ning see tundus alguses raske, aga tegelikult polnudki see nii jube.
Alguses moodustasime neljaliikmelised grupid ning meile jagati kätte tööjuhend. Praktilise töö eesmärgiks oli eemaldada koeproovist RNA TRIzol. Õnneks protokoll oli lihstasti lahti seletatud ning ma sain sellest väga hästi aru. Pidime inkubeerima suhteliselt palju, mis oli natuke igav, sest samal ajal ei olnud meil midagi teha. See praktiline töö nõudis vahepeal ka täpsust, sest meil oli vaja pipetiga eraldada sadet, mis oli päris raskesti teostatav, aga meie rühm sai sellega suurepäraselt hakkama.
Sain esmakordselt kasutada Vortexit. See on segaja ning see töötab, kui sa surud mingi anuma sinna peale või paned nupust tööle, siis see hakkab seda segama/väristama.
See õppepäev oli omamoodi huvitav ning ma sain väikese aimduse, mida tähendavad tõelised laboripraksid. Meie rühmal õnnestus eraldad koeproovist RNA suhteliselt hästi ning me tulemused olid üllatavalt head.
 |
| Foto: Minna-Maria Lass |
 |
| Foto: Minna-Maria Lass |
 |
| Foto: Minna-Maria Lass |
See õppepäev oli omamoodi huvitav ning ma sain väikese aimduse, mida tähendavad tõelised laboripraksid. Meie rühmal õnnestus eraldad koeproovist RNA suhteliselt hästi ning me tulemused olid üllatavalt head.
teisipäev, 3. aprill 2018
Farmakoloogia
Õppepäev toimus Biomeedikumis ning õppejõud olid doktor Katrin Põld ja doktor Malle Kuum. Õppepäev koosnes ainult loengutest ning me käsitlesime teemasid, mis puudutasid farmakoloogiat.
Doktor Malle Kuum rääkis meile farmakoloogia (ehk teadus raviainetest) ajaloost. Sain teada, et farmakon on ravim, mis on manustatud õiges koguses. Kui inimene võtab seda liiga suures koguses, siis hakkab see mõjuma inimorganismile kui mürgina. Farmakoloogia ülesanded on haigusi ennetada ja neid ravida, ravimite toksilisuse selgitamine elanikkonnale nende kaitseks. Farmakoloogia ei tegele haiguste ravimisega, ravimite valmistamisega (farmaatsia on ravimite valmistamine), ning ravimite müümisega (sellega tegelevad ravimifirmad). Sain teada huvitavaid fakte: esimesed kirjalikud teated ravimite kohta ulatuvad 5-6 tuhande aasta taha, Ebersi papüürusel oli 800 retsepti ja 80 ravimtaime kirjeldused.
Doktor Katrin Põld rääkis meile peamiselt ravimitest ja nende kasutamisest. Ravim/raviaine on igasugune keemiline või bioloogiline aine, mis organismi viiduna muudab selle talitlust. Ravim ei ole toidulisandid, loodustooted ja meditsiiniseadmed. Retseptiravimite reklaam on lubatud ainult arstidele. Raviainete liigid: looduslikud ravimid, poolsünteetilised ravimid (heroiin e diatsetüülmorfiin), sünteetilised ravimid ja bioloogilised ravimid. Prekliiniline uuring on raviaine esmane testimine. Samuti arutasime, kas ravimite müük tanklates on mõistlik või mitte. Peale pikka arutelu jõudsime järeldusele, et tanklates ei tohiks müüa ravimeid, sest siis kaoks ära igasugune kontroll ravimite ostmise üle (kes neid ostavad). Doktor Põld andis meile ka samal teemal artikli, mille me lugesime läbi.
Õppepäev oli silmaringi laiendav ning nüüd ma tunnen ennast kindlamalt ravimite võtmisel ning nendega tegelemisel. Sain teada, et Tartu on eksperimentaalse farmakoloogia sünnikoht. 1847. aastal asutas prof Rudolf Buchheim enda kulul laboratooriumi ning Oswald Schmiedeberg oli tänapäevase farmakoloogia rajaja, ta asutas esimese farmakoloogia alase teadusajakirja.
Doktor Malle Kuum rääkis meile farmakoloogia (ehk teadus raviainetest) ajaloost. Sain teada, et farmakon on ravim, mis on manustatud õiges koguses. Kui inimene võtab seda liiga suures koguses, siis hakkab see mõjuma inimorganismile kui mürgina. Farmakoloogia ülesanded on haigusi ennetada ja neid ravida, ravimite toksilisuse selgitamine elanikkonnale nende kaitseks. Farmakoloogia ei tegele haiguste ravimisega, ravimite valmistamisega (farmaatsia on ravimite valmistamine), ning ravimite müümisega (sellega tegelevad ravimifirmad). Sain teada huvitavaid fakte: esimesed kirjalikud teated ravimite kohta ulatuvad 5-6 tuhande aasta taha, Ebersi papüürusel oli 800 retsepti ja 80 ravimtaime kirjeldused.
Doktor Katrin Põld rääkis meile peamiselt ravimitest ja nende kasutamisest. Ravim/raviaine on igasugune keemiline või bioloogiline aine, mis organismi viiduna muudab selle talitlust. Ravim ei ole toidulisandid, loodustooted ja meditsiiniseadmed. Retseptiravimite reklaam on lubatud ainult arstidele. Raviainete liigid: looduslikud ravimid, poolsünteetilised ravimid (heroiin e diatsetüülmorfiin), sünteetilised ravimid ja bioloogilised ravimid. Prekliiniline uuring on raviaine esmane testimine. Samuti arutasime, kas ravimite müük tanklates on mõistlik või mitte. Peale pikka arutelu jõudsime järeldusele, et tanklates ei tohiks müüa ravimeid, sest siis kaoks ära igasugune kontroll ravimite ostmise üle (kes neid ostavad). Doktor Põld andis meile ka samal teemal artikli, mille me lugesime läbi.
Õppepäev oli silmaringi laiendav ning nüüd ma tunnen ennast kindlamalt ravimite võtmisel ning nendega tegelemisel. Sain teada, et Tartu on eksperimentaalse farmakoloogia sünnikoht. 1847. aastal asutas prof Rudolf Buchheim enda kulul laboratooriumi ning Oswald Schmiedeberg oli tänapäevase farmakoloogia rajaja, ta asutas esimese farmakoloogia alase teadusajakirja.
teisipäev, 13. veebruar 2018
Anestiosoloogia
Täna toimus meil õppepäev Tartu Maarjamõisa Kliinikumis. Õppejõud oli Jaan Sütt. Rääkisime anestiosoloogia tähtsusest. Maarjamõisas on 6 osakonda, kus on anestiosoloogiat vaja ning kus on ööpäevaringne arsti valve.
Maarjamõisas töötab u 300 anestiosoloogi ning 24 residenti. Inglismaal peab spetsialiseeruma ligi 7-8 aastat, et saada anestesioloogiks. Kahte tüüpi narkoosi on olemas: regionaal ja terve keha oma. Esimene aine, mida kasutati inimeste peal, et nad narkoosi saada oli naerugaas (N2O), mis avastati 1844. aastal. Selle avastas Horace Wells. Loengus käsitlesime veel seda, et kui suur on risk, et inimene on teadvusel narkoosi ajal. Need numbrid olid väga väikesed (1:10000). Tänapäeva tehnoloogia ning suurepärased arstid on sellise riski viinud peaaegu nulli.
Saime käia II intensiivravi osakonnas. II osakonnas oli 10 voodit ning meile räägiti lähemalt, kuidas intensiivraviosakond töötab. Intensiivraviosakond sündis Tartus 1958. aastal, kui puhkes polüomüeliidi epideemia (lastehalvatus). Seda haigust põdes ligi 1000 inimest.
Samuti tutvustati meile EMO telgitaguseid, mis oli minu arvates selle õppepäeva kõige põnevam osa. Meile rääkis doktor Jalas. Saime teada täpse teekonna, kui patsient tuuakse kiirabiga haiglasse ning mida hakatakse temaga edasi tegema. Tavaliselt on EMO´s 60-80 patsienti, kõige rohkem on olnud umbes 200 patsienti. Doktor Jalas rõhutas, et temale see töö meeldib, sest siin pole rutiini ning sa ei tea, millise haigusega patsient järgmisena tuleb. Tööd on väga palju ning vahetused on pikad ja väsitavad, aga pärast vahetust on suurepärane tunne, kui tead, et oled aidanud raskes seisus olnud patsiente. Meile näidati ka kiirabi autosid ning saime tutvuda nende sees oleva varustusega.
Mulle väga meeldis see õppepäev, sest me nägime kliinikumi telgitaguseid, mis olid väga huvitavad. Kindalasti suurendas see minu motivatsiooni pingutama rohkem, et ma saaksin ka tulevikus tegeleda sellega, mida ma tahan.
Maarjamõisas töötab u 300 anestiosoloogi ning 24 residenti. Inglismaal peab spetsialiseeruma ligi 7-8 aastat, et saada anestesioloogiks. Kahte tüüpi narkoosi on olemas: regionaal ja terve keha oma. Esimene aine, mida kasutati inimeste peal, et nad narkoosi saada oli naerugaas (N2O), mis avastati 1844. aastal. Selle avastas Horace Wells. Loengus käsitlesime veel seda, et kui suur on risk, et inimene on teadvusel narkoosi ajal. Need numbrid olid väga väikesed (1:10000). Tänapäeva tehnoloogia ning suurepärased arstid on sellise riski viinud peaaegu nulli.
Saime käia II intensiivravi osakonnas. II osakonnas oli 10 voodit ning meile räägiti lähemalt, kuidas intensiivraviosakond töötab. Intensiivraviosakond sündis Tartus 1958. aastal, kui puhkes polüomüeliidi epideemia (lastehalvatus). Seda haigust põdes ligi 1000 inimest.
 |
Foto: Minna-Maria Lass
|
Mulle väga meeldis see õppepäev, sest me nägime kliinikumi telgitaguseid, mis olid väga huvitavad. Kindalasti suurendas see minu motivatsiooni pingutama rohkem, et ma saaksin ka tulevikus tegeleda sellega, mida ma tahan.
teisipäev, 6. veebruar 2018
Pediaatria
Õppepäev toimus lastekliinikus ning õppejõud oli meil doktor Heili Varendi. Õppepäeva vältel rääkisime me ainult klassiruumis, sest gripi ohu tõttu ei lastud meid maja peale kõndima. Teine õppejõud doktor Noormets pidi ka meile rääkima lastehaigustest, aga ta ei jõudnud üldse kohalegi.
Peamiselt käsitlesime me teemasid, mis on seotud sünnitamisega ning millised haigused võivad tekkida sellel perioodil. Huvitav fakt: 2015. aastal sündis maailmas iga 4,3 sekundi tagant üks laps. Kõige väiksem enneaegne vastsündinu kaalus alla 0,5 kg, ta jäi elama. Kaelkirjaku vastsündinu kaalub 48 kg ning ta on võimeline jooma 30 sekundi jooksul 4 liitrit piima (rasvasisaldusega 16%). Rääkisime sellest, milline tähtsus on rinnapiimal vastsündinule. Rinnapiim on kui valuvaigisti vastsündinule ning see sisaldab tüvirakke. Kui keegi tahab osta rinnapiima, siis liitri hind jääb u 120 euro kanti.
Sain teada, et lapsi, kellel oli kilpnäärme alatalitlus kutsuti idiootideks (mitte väga kaua tagasi). Ajaline ehk neonatus maturns (ladina keeles) on vastsündinu, kes on sündinud 37-41 nädalal.
Sain teada kaks uut mõistet. Postnataalne on sünnijärgne ning prenataalne on sünnieelne. Hapnikunälgus on asfüksia, sellist mõistet ei teadnud ma enne. Doktor Heili Varendi rääkis põnevalt, aga ma oleksin tahtnud kuulata ka doktor Noormetsa.
Peamiselt käsitlesime me teemasid, mis on seotud sünnitamisega ning millised haigused võivad tekkida sellel perioodil. Huvitav fakt: 2015. aastal sündis maailmas iga 4,3 sekundi tagant üks laps. Kõige väiksem enneaegne vastsündinu kaalus alla 0,5 kg, ta jäi elama. Kaelkirjaku vastsündinu kaalub 48 kg ning ta on võimeline jooma 30 sekundi jooksul 4 liitrit piima (rasvasisaldusega 16%). Rääkisime sellest, milline tähtsus on rinnapiimal vastsündinule. Rinnapiim on kui valuvaigisti vastsündinule ning see sisaldab tüvirakke. Kui keegi tahab osta rinnapiima, siis liitri hind jääb u 120 euro kanti.
Sain teada, et lapsi, kellel oli kilpnäärme alatalitlus kutsuti idiootideks (mitte väga kaua tagasi). Ajaline ehk neonatus maturns (ladina keeles) on vastsündinu, kes on sündinud 37-41 nädalal.
Sain teada kaks uut mõistet. Postnataalne on sünnijärgne ning prenataalne on sünnieelne. Hapnikunälgus on asfüksia, sellist mõistet ei teadnud ma enne. Doktor Heili Varendi rääkis põnevalt, aga ma oleksin tahtnud kuulata ka doktor Noormetsa.
teisipäev, 30. jaanuar 2018
Kõrva-, nina- ja kurguhaigused
Täna pidime me minema Kuperjanovi tänavale, kus meile räägiti kõrva-, nina- ja kurguhaigustest. Õppejõud oli meil doktor Indrek Aus. Suhtlus toimus vabas vormis, kus me saime küsida küsimusi erinevatest asjadest, millest me teada tahtsime. Ta kasutas slaide, mis olid informatiivsed ning asjakohased.
Alguses olime õpperuumis ning kui teemad saime läbitud, siis läksime me majatuurile, kus ta näitas meile erinevaid ruume alates palatitest ja lõpetades protseduuride ruumiga. Samuti saime vaadata inimese kuulmekilet, mis oli päris huvitav. Doktor Aus tutvustas meile natuke arsti tööd, kes peavad tegelema kõrva- ja kurguhaigustega. Saime teada, et tööpäevad on väga pikad ning rasked, aga samas on see tohutult huvitav.
Loengu esimeses pooles käsitlesime me inimese kõrvaanatoomiat ning rääkisime erinevatest haigustest, mida inimesed põevad. Paljud arvavad, et kui neil kõrv valutab, siis on neil keskkõrvapõletik. Aga see pole nii lihtne. Doktor Aus ütles, et esimene asi, mida teha kõrvavaluga, on võtta valuvaigistit ning kui siis ka valu üle ei lähe, tuleb pöörduda perearsti poole. Keskkõrvapõletiku tekkepõhjus tavaliselt on rinosinosiit. Sain teada huvitava fakti, et lapsed panevad herneid ninna ja kõrvadesse. Aus rääkis meile ühe loo kuidas üks mees neelas õllekorgi alla. Seltskond istus koos ning neil oli lõbus olla, üks mees hakkas rääkima, et Taani keelt saab nii rääkida, kui paned õllekorgi endale keele peale (tagumisele osale). Sellepeale proovis üks julge kohe ära, aga juhtus halvim ehk ta neelas selle korgi alla. Õnneks korgi teravad ääred ei kahjustanud söögitoru, magu ega soolestikku. Võib öelda, et see oli õnnelik õnnetus. Teine lugu oli poisist, kes soovis tüdrukule teha abieluettepaneku, aga tüdruk vastas eitavalt. Poiss muutus kurvaks ning ta mõtles, et neelab kuldsõrmuse alla. Neelaski, aga see võeti arstide poolt välja ning kõik lõppes hästi.
Mulle meeldis see õppepäev, sest õppejõud doktor Indrek Aus oli mõnusalt humoorikas ning väga hea suhtleja. Sain teada huvitava fakti. Kui inimesel on hääl ära, siis ta ei tohiks rääkida, sest tal on häältepaelt lihased üle koormatud (kõige sagedamini juhtub seda õpetajatel ning lauljatel).
Alguses olime õpperuumis ning kui teemad saime läbitud, siis läksime me majatuurile, kus ta näitas meile erinevaid ruume alates palatitest ja lõpetades protseduuride ruumiga. Samuti saime vaadata inimese kuulmekilet, mis oli päris huvitav. Doktor Aus tutvustas meile natuke arsti tööd, kes peavad tegelema kõrva- ja kurguhaigustega. Saime teada, et tööpäevad on väga pikad ning rasked, aga samas on see tohutult huvitav.
 |
| Foto: Minna-Maria Lass |
Mulle meeldis see õppepäev, sest õppejõud doktor Indrek Aus oli mõnusalt humoorikas ning väga hea suhtleja. Sain teada huvitava fakti. Kui inimesel on hääl ära, siis ta ei tohiks rääkida, sest tal on häältepaelt lihased üle koormatud (kõige sagedamini juhtub seda õpetajatel ning lauljatel).
Tellimine:
Postitused (Atom)