Kirurgia

Õppepäev toimus 5. detsembril Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppejõud oli prof Toomas Ellervee ning ta  juhatas kiiresti teema sisse ja siis hakkasime praktilist osa tegema ehk pikka juttu polnud.

Foto: Minna-Maria Lass

Õppejõul oli klassitahvlile kirjutatud erinevad õmblemistehnikad. Saime harjutada haava õmblemist patjade peal, mida kasutavad ka tundengid, kasutades erinevaid tehnikaid. Prof Ellervee näitas meile, kuidas me peaksime käes hoidma pintsete ja spetsiaalseid kääre (otsast on nad tömbi osaga). Ta lisas seda, et väga palju oleneb sellest, kuidas sa oma tööriistu käes hoiad. Kui sul on vale tehnika, siis on see füüsiliselt koormav.

Kui saime „haavad“ õmmeldud, läksime kirurgiaosakonda. Pidime vahetama riided ja selga panema spetsiaalsed riided, mis olid püksid, särk, mask ja müts. Õppejõud jagas meid erinevate operatsioonisaalide vahel ära.

Mina sattusin sellisesse ruumi, kus pandi patsiendile põlveproteesi. Sellised operatsioonid on kõige kärarikkamad võrreldes teiste operatsioonidega. Töötajad olid hästi sõbralikud ja rääkisid kõigest, mida sa küsisid. Sain teada, et puusaliigese vahetamine on ajaliselt lühem kui põlveproteesi panek. Puusaliigese operatsioon kestab keskmiselt 1,5 tundi ja põlve oma umbes 2 tundi. Ülajäsemete liigeste vahetamist tuleb vähem ette kui alakeha omasid. Nägin liimi, millega protees kinnitatakse ja seda saab kasutada ainult 10 minutit, siis see hakkab tahknema. Täna oli juba toiminud 3 operatsiooni ja teises saalis 4 operatsiooni, see teeb aastas ikka päris palju operatsioone. Need arvud käisid ainult proteeside paneku kohta.

Sain veel vaadata operatsiooni, kus patsiendil eemaldati pimesoolt. 

See õppepäev meeldis mulle kõige rohkem, sest ma sain näha operatsioone, mis mulle väga meeldisid. Need andsid mulle kõvasti motivatsiooni juurde, et pingutada veel rohkem ning õppepäev laiendas kindlasti silmaringi.

Foto: Minna-Maria Lass

Stomatoloogia

Õppepäev 28.11.2017 toimus Tartu Maarjamõisa Kliinikumis ja loengut andis meile stomatoloog Silvia Russak. Loengu alguses jagas õppejõud meile flaiereid, mis olid väga informatiivsed ning need räägivad hambahoolduse põhitõdedest. Stomatoloogia on arstlik eriala, mille juures ravitatakse suuõõne, sealhulgas hammaste ja näolõualuude haigusi.

Ta juhatas teema sisse ja praktiliselt kohe läksime vaatama erinevaid õpperuume. Ühes õpperuumis olid neljanda kursuse tudengid, kus nad tegid praktilist tööd. Teises õpperuumis nägime mannekeene, mille peal saab harjutada.

Foto: Minna-Maria Lass

Sain teada, et stomatoloogia osakonna asutaja oli Valter Hiie ja see avati 1941. aastal. Eestis on umbes 1200 hambaarsti ja kolmandik neist töötab välismaal, kusjuures Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse diplom kehtib Euroopa Liidus. Russak rõhutas, et hambaarsti eriala on perspektiivne ning see ühtib minu arvamusega, sest ega inimestel ei kao kaebused oma hammaste kohta ära ehk tööd jagub ka tulevikus. Üllatavad faktid olid järgmised: 73% kuni 18-aastastel on kaariest ning osa inimesi peseb oma hambaid kord nädalas.

Loengus käsitlesime veel erinevaid stomatoloogilisi haiguseid, nt puudulik amelogenees, emaili hüpoplaasia, fluoroos (laigulised hambad), kaaries. Õppejõud rõhutas suitsetamise kahjulikkust ning tõi enda esitluses välja pilte, mis juhtub regulaarsete suitsetajatega. Pildid olid üsna kohutavad, aga need süvendasid minu põhimõtet, et suitsetamisel pole mingit mõtet.

Minu arvates oli loeng väga päevakajaline, sest hambad on meil kõigil olemas ja nende eest peab regulaarselt hoolt kandma.

Kardioloogia

Õppepäev toimus 21. novembril Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppejõud oli doktor Kristina Lotamõis. Õppepäev koosnes loengust ja praktilisest osast. Loenguosas rääkis õppejõud meile, kuidas saab õppida kardioloogiat arstiteaduskonnas ja tutvustas seda eriala üldiselt ning saime põgusa ülevaate südamehaigustest. Kardioloogia on südame ja veresoonkonna ehitust ning talitlust käsitlev arstiteaduse haru.

Kordasime südame ehitust ja vereringeid, mis meil on õpitud juba põhikoolis. Dr. Lotamõis rääkis veel hüpertensioonist ehk kõrge vererõhu tõvest ning Eestis põeb seda haigust umbes 30%-40% inimestest. Esitluses olid tabelid, mille järgi arst saab diagnoosi patsiendile panna ja dr Lotamõis rõhutas, et need on väga suureks abivahenditeks arstidele.

Peale loengut käisime palatite vahel ja õppejõud tutvustas meile erinevaid aparaate, mida kasutatakse palatites ning meile näidati sellist aparaati, mis teeb ise südamemassaaži. Dr Lotamõis rääkis veel paberimajandusest, mida iga patsiendi kohta peab täitma regulaarselt.

Saime näha veel kahte protseduuri. Enne kui neid nägime, siis õppejõud kirjeldas meile röntgenpilte ning seda, mida me peaksime nägema nende piltide peal. Esimene protseduur TEVAR. TEVAR on stentproteesi panek torakaalaorti ehk aorti pannakse võrgutaoline asi. Teine protseduur oli sondeerimine ning sellega saab kindlaks teha soonte seisukorda. See on lihtsalt diagnostiline protseduur, mitte operatsioon, mida paljud inimesed arvavad. Peale TEVARI protseduuri ütles üks arst nii: „Kui tahate higiseks saada, siis on kaks võimalust, kas te kaevate kraavi või hakate arstiks.“ See ilmestab väga hästi arstide tööd ning milline pinge neile langeb operatsioonide/protseduuride ajal.

Mulle meeldis vaadata neid protseduure ja dr Lotamõis rääkis meile juurde, mis oli väga suureks abiks. Kindlasti suurendas see minu huvi  kardioloogia vastu.

Sisehaigused

Õppepäev toimus 14. novembril ning seda loengut viisid läbi neli inimest ning see toimus sisehaiguste kliinikus, mis asub Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppepäeva teemaks olid sisehaigused. Õppejõud olid professor Margus Lember, reumatoloog Annika Valner, endokrinoloog Svetlana Matjus ja gastroenteroloog Riina Salupere.

Esimesena rääkis meile prof Margus Lember. Ta tutvustas meile sisekliinikut, kus töötab (hetkel) 163 töötajat, ning on 90 voodit ja aastas on umbes 3600 haiget. Samuti lisas prof Lember seda, et millega tegeleb üldse sisekliinik ja rääkis lühidalt selle tööst.

Järgmisena rääkis reumatoloog Annika Valner erinevatest reumaatilistest haigustest ja näitas nendest pilte. Sain teada seda, et maailmas põeb 10%-20% elanikkonnast reumaatilisi haiguseid (mis on päris suur protsent) ning seda, et podagra hõlmab ühte liigest.

Kolmas õppejõud oli endokrinoloog Svetlana Matjus, kes oli väga rõõmsameelne ning rääkis sisenõrenäärmete haigustest ja süvendatult diabeedist. Eestis on diabeetikuid umbes 10%, aga Soomes on kõige rohkem diabeedihaigeid. Sain teada, et insuliini avastasid Frederick Banting ja Charles Best 1921. aastal ja nad said selle eest Nobeli preemia. Esimene patsient, kes sai insuliiniravi oli Leonard Thompson 1922. aastal.

Viimasena rääkis meile gastroenteroloog Riina Salupere seedeekstrakti haigustest. Sain teada, et helikobakter tekitab elutegevusega mao limaskestas põletikku. Ta lasi ka klassis ringi käima kapselendoskoobi, millega saab teostada sondeerimist. See on suhteliselt uus vahend ning säästab inimest „mõõganeelamisest“. Ta näitas veel meile slaidi, kus olid erinevad ravimid, millega saab leevendada või ravida seedeekstrakti haiguseid. Meelde jäi Omeprasool, mis on ravim kõrvetistele. See loeng andis palju elulisi fakte ning avardas minu silmaringi päris jõudsalt. Mulle meeldis see, et õppejõud tõid näiteid elust ja tegi teksti kuulamise huvitavamaks.

Foto: Minna-Maria Lass

Nahahaigused

Loeng toimus 31. oktoobril koolis ja õppejõuks oli Külli Kingo. Loengus käsitlesime kolme peamist teemat: sünnimärgid, päikesekiirgus ja päevitamine ning akne. Loengus puudus praktiline osa, õppepäev oli täiesti teoreetiline.

Sain teada, et on olemas kolme tüüpi inimesi ning neid jaotatakse nahatüübi järgi. Esimene tüüp on selline, et lühiajaline päevitamine võib tekitada päikesepõletust. Teine tüüp on selline, et inimene võib päevitada, aga mõistuse piires ning kolmas rühm on sellised, kellel päikesepõletust ei teki. Liigne päevitamine võib suurendada riski haigestuda nahavähki. Kui inimene on elu jooksul palju päevitanud, siis vanaduses on tema nahk paks ja värvus pruunikam.

Mulle oli üllatav  see, et akne on haigus ja sellele on olemas isegi hormoonravi. Õppejõud näitas meile erinevaid pilte, kus olid akne erinevad vormid. Neid vaadata oli päris raske, sest kõige ilusamad nad just ei olnud. Kingo näitas meile oma esitluses ka ravimeid, mida saab kasutada akne vastu.

Sünnimärkide teema juures sain teada kuidas hinnata sünnimärki ABCDE reegli abil. Tuleb vaadata sünnimärgi asümmeetriat (mõttelise keskjoone mõlemad pooled on samasugused), värvi (värvide erinevust, kas on tumedam või heledam), tasapinda (krobeline, punnid võivad sünnimärkide peale tekkida) ning kas piirjoon/sünnimärgi kontuur on ühtlane või ebakorrapärane. Kindlasti tuleb veel jälgida seda kui üks sünnimärk erineb teistest sünnimärkidest, siis tuleks nahaarsti poole pöörduda. Seda nimetatakse ugly ducklings reegliks.

Tänane õppepäev oli väga hariv, sest sai teada uusi fakte päevitamisest ja nüüd olen suvel palju ettevaatlikum päevitades.

Ergonoomika

Õppepäev toimus 19.09.2017. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja õppejõud oli Maie Timm. Õppepäeva teemaks oli ergonoomika. Alguses olime õpperuumis, kus Maie Timm seletas meile, mida me hakkame tegema.

Jagunesime rühmadesse ja iga rühm sai endale ratastooli. Läksime ratastoolidega kooli  peale sõitma: sõitsime kallakust üles ja alla, sealjuures harjutasime pidurdamist, sõitsime slaalomit, mis oli üpris kerge ning tagurdasime ratastooliga. Veel õppisime seda kuidas transportida inimest trepist üles, kes on ratastoolis.

Foto: Hans-Andero Kivi

Järgmisena jagas õppejõud meile kargud ning näitas, kuidas neid endale parajaks teha. Karkudega pidime trepist üles minema ja alla tulema ning see oli päris raske. Meile oli antud ka rada, mida me pidime karkudega läbima.

Viimase asjana võtsime paaridesse ja sidusime ühel inimesel silmad kinni ning teine paariline hakkas „pimedat juhendama“. Minu arvates oli raskem olla juhendatav kui juhendaja, sest juhendajal on silmanägemine täitsa olemas. Kui kahe inimese vahel oli usaldus olemas, siis see harjutus oli palju lihtsam. Alguses oli päris raske olla pime, aga sellega harjus lõpuks ära. Kõige raskem oli minna treppidest üles, kui olid pime ja hinnata vahemaid, ilma, et sa näeksid neid.

Me õppisime seda, kuidas hooldada inimest/patsienti ja kuidas teostada seda võimalikult väikese enegiakuluga. Sellel õppepäeval oli palju praktikat, mis mulle meeldis. Sain selgeks mõned võtted, et aidata inimesi ergonoomselt ning teha seda nii, et ei väsita ennast väga palju.

(Foto: https://www.flickr.com/search/?text=ergonomics)