Kardioloogia

Õppepäev toimus 21. novembril Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppejõud oli doktor Kristina Lotamõis. Õppepäev koosnes loengust ja praktilisest osast. Loenguosas rääkis õppejõud meile, kuidas saab õppida kardioloogiat arstiteaduskonnas ja tutvustas seda eriala üldiselt ning saime põgusa ülevaate südamehaigustest. Kardioloogia on südame ja veresoonkonna ehitust ning talitlust käsitlev arstiteaduse haru.

Kordasime südame ehitust ja vereringeid, mis meil on õpitud juba põhikoolis. Dr. Lotamõis rääkis veel hüpertensioonist ehk kõrge vererõhu tõvest ning Eestis põeb seda haigust umbes 30%-40% inimestest. Esitluses olid tabelid, mille järgi arst saab diagnoosi patsiendile panna ja dr Lotamõis rõhutas, et need on väga suureks abivahenditeks arstidele.

Peale loengut käisime palatite vahel ja õppejõud tutvustas meile erinevaid aparaate, mida kasutatakse palatites ning meile näidati sellist aparaati, mis teeb ise südamemassaaži. Dr Lotamõis rääkis veel paberimajandusest, mida iga patsiendi kohta peab täitma regulaarselt.

Saime näha veel kahte protseduuri. Enne kui neid nägime, siis õppejõud kirjeldas meile röntgenpilte ning seda, mida me peaksime nägema nende piltide peal. Esimene protseduur TEVAR. TEVAR on stentproteesi panek torakaalaorti ehk aorti pannakse võrgutaoline asi. Teine protseduur oli sondeerimine ning sellega saab kindlaks teha soonte seisukorda. See on lihtsalt diagnostiline protseduur, mitte operatsioon, mida paljud inimesed arvavad. Peale TEVARI protseduuri ütles üks arst nii: „Kui tahate higiseks saada, siis on kaks võimalust, kas te kaevate kraavi või hakate arstiks.“ See ilmestab väga hästi arstide tööd ning milline pinge neile langeb operatsioonide/protseduuride ajal.

Mulle meeldis vaadata neid protseduure ja dr Lotamõis rääkis meile juurde, mis oli väga suureks abiks. Kindlasti suurendas see minu huvi  kardioloogia vastu.