Stomatoloogia

Õppepäev 28.11.2017 toimus Tartu Maarjamõisa Kliinikumis ja loengut andis meile stomatoloog Silvia Russak. Loengu alguses jagas õppejõud meile flaiereid, mis olid väga informatiivsed ning need räägivad hambahoolduse põhitõdedest. Stomatoloogia on arstlik eriala, mille juures ravitatakse suuõõne, sealhulgas hammaste ja näolõualuude haigusi.

Ta juhatas teema sisse ja praktiliselt kohe läksime vaatama erinevaid õpperuume. Ühes õpperuumis olid neljanda kursuse tudengid, kus nad tegid praktilist tööd. Teises õpperuumis nägime mannekeene, mille peal saab harjutada.

Foto: Minna-Maria Lass

Sain teada, et stomatoloogia osakonna asutaja oli Valter Hiie ja see avati 1941. aastal. Eestis on umbes 1200 hambaarsti ja kolmandik neist töötab välismaal, kusjuures Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse diplom kehtib Euroopa Liidus. Russak rõhutas, et hambaarsti eriala on perspektiivne ning see ühtib minu arvamusega, sest ega inimestel ei kao kaebused oma hammaste kohta ära ehk tööd jagub ka tulevikus. Üllatavad faktid olid järgmised: 73% kuni 18-aastastel on kaariest ning osa inimesi peseb oma hambaid kord nädalas.

Loengus käsitlesime veel erinevaid stomatoloogilisi haiguseid, nt puudulik amelogenees, emaili hüpoplaasia, fluoroos (laigulised hambad), kaaries. Õppejõud rõhutas suitsetamise kahjulikkust ning tõi enda esitluses välja pilte, mis juhtub regulaarsete suitsetajatega. Pildid olid üsna kohutavad, aga need süvendasid minu põhimõtet, et suitsetamisel pole mingit mõtet.

Minu arvates oli loeng väga päevakajaline, sest hambad on meil kõigil olemas ja nende eest peab regulaarselt hoolt kandma.

Kardioloogia

Õppepäev toimus 21. novembril Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppejõud oli doktor Kristina Lotamõis. Õppepäev koosnes loengust ja praktilisest osast. Loenguosas rääkis õppejõud meile, kuidas saab õppida kardioloogiat arstiteaduskonnas ja tutvustas seda eriala üldiselt ning saime põgusa ülevaate südamehaigustest. Kardioloogia on südame ja veresoonkonna ehitust ning talitlust käsitlev arstiteaduse haru.

Kordasime südame ehitust ja vereringeid, mis meil on õpitud juba põhikoolis. Dr. Lotamõis rääkis veel hüpertensioonist ehk kõrge vererõhu tõvest ning Eestis põeb seda haigust umbes 30%-40% inimestest. Esitluses olid tabelid, mille järgi arst saab diagnoosi patsiendile panna ja dr Lotamõis rõhutas, et need on väga suureks abivahenditeks arstidele.

Peale loengut käisime palatite vahel ja õppejõud tutvustas meile erinevaid aparaate, mida kasutatakse palatites ning meile näidati sellist aparaati, mis teeb ise südamemassaaži. Dr Lotamõis rääkis veel paberimajandusest, mida iga patsiendi kohta peab täitma regulaarselt.

Saime näha veel kahte protseduuri. Enne kui neid nägime, siis õppejõud kirjeldas meile röntgenpilte ning seda, mida me peaksime nägema nende piltide peal. Esimene protseduur TEVAR. TEVAR on stentproteesi panek torakaalaorti ehk aorti pannakse võrgutaoline asi. Teine protseduur oli sondeerimine ning sellega saab kindlaks teha soonte seisukorda. See on lihtsalt diagnostiline protseduur, mitte operatsioon, mida paljud inimesed arvavad. Peale TEVARI protseduuri ütles üks arst nii: „Kui tahate higiseks saada, siis on kaks võimalust, kas te kaevate kraavi või hakate arstiks.“ See ilmestab väga hästi arstide tööd ning milline pinge neile langeb operatsioonide/protseduuride ajal.

Mulle meeldis vaadata neid protseduure ja dr Lotamõis rääkis meile juurde, mis oli väga suureks abiks. Kindlasti suurendas see minu huvi  kardioloogia vastu.

Sisehaigused

Õppepäev toimus 14. novembril ning seda loengut viisid läbi neli inimest ning see toimus sisehaiguste kliinikus, mis asub Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õppepäeva teemaks olid sisehaigused. Õppejõud olid professor Margus Lember, reumatoloog Annika Valner, endokrinoloog Svetlana Matjus ja gastroenteroloog Riina Salupere.

Esimesena rääkis meile prof Margus Lember. Ta tutvustas meile sisekliinikut, kus töötab (hetkel) 163 töötajat, ning on 90 voodit ja aastas on umbes 3600 haiget. Samuti lisas prof Lember seda, et millega tegeleb üldse sisekliinik ja rääkis lühidalt selle tööst.

Järgmisena rääkis reumatoloog Annika Valner erinevatest reumaatilistest haigustest ja näitas nendest pilte. Sain teada seda, et maailmas põeb 10%-20% elanikkonnast reumaatilisi haiguseid (mis on päris suur protsent) ning seda, et podagra hõlmab ühte liigest.

Kolmas õppejõud oli endokrinoloog Svetlana Matjus, kes oli väga rõõmsameelne ning rääkis sisenõrenäärmete haigustest ja süvendatult diabeedist. Eestis on diabeetikuid umbes 10%, aga Soomes on kõige rohkem diabeedihaigeid. Sain teada, et insuliini avastasid Frederick Banting ja Charles Best 1921. aastal ja nad said selle eest Nobeli preemia. Esimene patsient, kes sai insuliiniravi oli Leonard Thompson 1922. aastal.

Viimasena rääkis meile gastroenteroloog Riina Salupere seedeekstrakti haigustest. Sain teada, et helikobakter tekitab elutegevusega mao limaskestas põletikku. Ta lasi ka klassis ringi käima kapselendoskoobi, millega saab teostada sondeerimist. See on suhteliselt uus vahend ning säästab inimest „mõõganeelamisest“. Ta näitas veel meile slaidi, kus olid erinevad ravimid, millega saab leevendada või ravida seedeekstrakti haiguseid. Meelde jäi Omeprasool, mis on ravim kõrvetistele. See loeng andis palju elulisi fakte ning avardas minu silmaringi päris jõudsalt. Mulle meeldis see, et õppejõud tõid näiteid elust ja tegi teksti kuulamise huvitavamaks.

Foto: Minna-Maria Lass